Vanusele 4+

Nelja-aastane laps on nagu väike filosoof, kel on küsimusi rohkem kui vastuseid ja "Miks?" kõlab päevas umbes sada korda. Ta uurib ja puurib kõike ning on varmas nähtust ka oma versiooni rääkima, mis teinekord võib olla natuke fantaasiarikkam kui päriselu. Uued oskused tulevad koos suure enesekindlusega. „Ma teen ise!” on selle vanuse ametlik hüüdlause.

Lasteaiaõpetajad soovitavad nelja-aastase lapse arengu toetamiseks:

• enda tunnetest rääkimist ja küsimist, kuidas laps ennast tunneb;
• päeval toimunust jutustamist; alustatud töö lõpetamise ja enda järelt koristamise nõudmist;
• osavus-, liikumis- ja lauamängude mängimist; kääride kasutamise õppimist;
• kirja eelharjutuste, lainelist joonte, kriipsude, täppide ja ringide tegemist ning ruutude jäljendamist ruudulisel paberil;
• lapse paljudele küsimustele väsimatult vastamist või koos raamatutest või arvutist vastuste otsimist;
• looduses toimuvale tähelepanu suunamist ja sellest rääkimist;
• tähtede õppimist; igal õhtul unejutu lugemist ja erinevate teemadel vestlemist;
• sageli õues mängimist ning koos perega toredaid ettevõtmisi. (Allikas: Tabasalu Teelahkme Lasteaed)

On aeg jälgida õiget pliiatsihoidu

Värvimisel, joonistamisel ja kirjutamisel tuleks jälgida õiget pintsli- ja pliiatsihoidu. Pliiatsi haaramiseks ja selle kasutamiseks on vaja kontrolli käelaba ja sõrmede peenlihaste üle, piisavat haardetugevust ning käe liigutuse sujuvust. Ideaalsel pliiatsihoiul töötab käe välimine osa toepinnana, pöial ja sõrmed sujuvate ja täpsete liigutuste koordineerijana. Õigel pliiatsihoiul vastandub pöial teisele ja kolmandale sõrmele. Selline pliiatsihoid võimaldab sooritada sujuvaid, vähest pingutust nõudvaid sõrme- ja käeliigutusi ning aitab olla osav ja kiire värvides või kirjutades. (Allikas: Õpetajate Leht, 09/2022)

Kas teadsid, et lapse kõne soodustamiseks tasub saata enda ja lapse tegevust kõnega? See lihtne tehnika aitab lapsel sõnad suhu saada!

Spetsialistide sõnul on lapse kõne arengul olulisel kohal ühised vestlused ja arutelud ning raamatute ja juttude ettelugemine, et laps kuuleks täiskasvanu kõnet, keele õigeid grammatilisi vorme, omandaks uut sõnavara ja avarduks tema maailmapilt. Kuulamisoskuse ja kõne arendamiseks tuleks lühijutte jutustada või raamatut ette lugeda võimalikult sageli ja loetu kas ise ümber jutustada või lasta lapsel seda iseseisvalt teha. (Allikas: „Lapse kõne arendamine", koostajad Merit Hallop ja Marika Padrik, TÜ 2009)