Meist

Meie lugu

Meie lugu räägib vanavanaisast Juliusest, lapsepõlvesuvedest Võrumaal Urvastes ja suurest lugemishimust.

Julius sündis Linnamäel (mõni kilomeeter Urvastest) samal aastal, kui Norra polaaruurija Roald Amundsen asus uurimisretkele Antarktikasse, kui Suurbritannia kuningaks krooniti George V ja Tallinnas toimus VII üldlaulupidu.

Ta oli nupukas ja ettevõtlik mees, kes sai ühtviisi hästi hakkama nii talupidamise kui kauplemisega, sekka veel palgatöö maaparandajana. Ühel heal päeval aga rajas ta tallu küttega kasvuhooned ja pikad peenrad ning hakkas lilli kasvatama ja müüma, ning tegeles sellega rõõmsalt kuni kõrge eani.

Julius abiellus baltisakslasest isa ja eestlasest ema tütre Alliga, kes eestistas oma sünninime Aleksandra. Koos ehitati maja Urvaste kiriku ja surnaaia vahele jääva oru veerele, nõnda et osa majapidamisest ja maadest asus künka otsas, osa orus ja osa laius mäe mõõtu künka nõlval, millest alla kihutades võis otse Uhtjärve plartsatada.

Peagi silkasid majas kolm poissi, kes järve oma valduste hulka arvasid ja selle ümbruses tuhat tempu tegid. Nad said nimeks Lembit, Kalev ja Vambola. Aastaid hiljem lisandus neile uus põlvkond poisse, ja nüüd ka tüdrukuid, ning seejärel veel üks.

Ei kasvanud neilgi rohtu järve äärde viivad tee- ja laskumisrajad, pigem tekkis juurde. Ei saanud ka kanad oma pesasid peita ega kassiemad äsjasündinud poegi varjata. Ka ei jäänud hiigelpikad lillepeenrad kastmata ja maasikad rohimata ning karjamaal lehmakoogiballett tantsimata, st kusagilt kuhugi lidudes hoo pealt õigel hetkel üle koogi hüppamata – ja neid kooke oli palju, mistõttu juhtus ka mõningaid ebatäpseid maandumisi. Toimekas vanavanaema aga märkas, et hommikul sahvrisse paigutatud toidukausid tikkusid söögiaegade vahepeal kõvasti sisu kaotama. Hiired vist!?

Kõige selle juures kippusid mõned tüdrukud veel lugema ka ja nad tegid seda palju. Neid võis raamatu seltis näha nii (vihmasel) päeval kui (ilmast sõltumata) öösel, nii kuhugi minnes, kui kusagilt tulles. Kuid neid võis ka üldse mitte näha, kui nad raamat kaenlas kuhugi peitu pugesid.

Ühel suvepäeval aastal 2020 rakendasid need raamatusõbrad oma teadmised omaenda kirjastuse vankri ette. Neil olid varuks vanavanaisalt päritud ettevõtlikkus ja enda töökogemus kirjastamise alal. Uus kirjastus sai vanavanaisa järgi nimeks Julius ja Gutenbergi leiutisest inspireerituna Press ehk sündis Julius Press!

Sul on raamatuidee või valmis käsikiri?

Saada see meil ja veel mõnele kirjastusele, nii kasvab sinu võimalus oma raamatut kaante vahel näha.